Kagu-Aasia on võtnud endale kohustuse suurendada taastuvenergia kasutamist 2025. aastaks 23% võrra, kuna energianõudlus kasvab.Taastuvenergia arendamise potentsiaali ja tõhususe mõistmiseks saab strateegilise analüüsi läbiviimiseks kasutada georuumilisi tehnoloogilisi lähenemisviise, mis ühendavad statistikat, ruumimudeleid, maavaatlussatelliitide andmeid ja kliimamodelleerimist.Selle uurimistöö eesmärk on luua Kagu-Aasias esimene omataoline ruumimudel mitmete taastuvate energiaallikate (nt päikese-, tuule- ja hüdroenergia) arendamiseks, mis jagunevad veelgi elamu- ja põllumajanduspiirkondadeks.Käesoleva uuringu uudsus seisneb taastuvenergia arendamise uue prioriteetse mudeli väljatöötamises, integreerides regionaalse sobivuse analüüsi ja potentsiaalsete energiamahtude hindamise.Kõrge hinnangulise energiapotentsiaaliga piirkonnad nende kolme energiakombinatsiooni jaoks asuvad peamiselt Kagu-Aasia põhjaosas.Ekvaatorile lähemal asuvatel aladel, välja arvatud lõunapoolsed piirkonnad, on väiksem potentsiaal kui põhjapoolsetel riikidel.Pindalalt enim käsitletud energialiigist oli fotogalvaaniliste (PV) päikeseelektrijaamade ehitamine, mis nõudis 143 901 600 ha (61,71%), millele järgnesid tuuleenergia (39 618 300 ha, 16,98%), kombineeritud päikeseenergia ja tuuleenergia (37 302 500 ha, 16). protsenti).), hüdroenergia (7 665 200 ha, 3,28%), hüdroenergia ja päikeseenergia koostootmine (3 792 500 ha, 1,62%), hüdroenergia ja tuule koostootmine (582 700 ha, 0,25%).See uuring on õigeaegne ja oluline, kuna see on aluseks taastuvenergiale ülemineku poliitikatele ja piirkondlikele strateegiatele, võttes arvesse Kagu-Aasia erinevaid omadusi.
Säästva arengu eesmärgi 7 raames on paljud riigid kokku leppinud taastuvenergia suurendamises ja jaotamises, kuid 2020. aastaks1 moodustab taastuvenergia vaid 11% kogu maailma energiavarustusest2.Kuna ülemaailmne energianõudlus kasvab aastatel 2018–2050 50%, on taastuvenergia koguse suurendamise strateegiad tulevaste energiavajaduste rahuldamiseks olulisemad kui kunagi varem.Kagu-Aasia majanduse ja rahvastiku kiire kasv viimastel aastakümnetel on toonud kaasa energianõudluse järsu kasvu.Kahjuks moodustavad fossiilkütused enam kui poole piirkonna energiavarustusest3.Kagu-Aasia riigid on lubanud suurendada oma taastuvenergia kasutamist 2025. aastaks 23% võrra4. Selles Kagu-Aasia riigis on aastaringselt palju päikest, palju saari ja mägesid ning suur taastuvenergia potentsiaal.Taastuvenergia arendamise põhiprobleemiks on aga säästvaks elektritootmiseks vajaliku taristu arendamiseks sobivaimate piirkondade leidmine5.Lisaks eeldab elektrihindade vastavuse tagamine eri piirkondades elektrihindade sobivale tasemele regulatsioonikindlust, stabiilset poliitilist ja administratiivset koordineerimist, hoolikat planeerimist ja täpselt määratletud maapiire.Viimastel aastakümnetel piirkonnas arendatud strateegiliste taastuvate energiaallikate hulka kuuluvad päikese-, tuule- ja hüdroenergia.Nendel allikatel on suur lubadus ulatuslikuks arendamiseks, et täita piirkonna taastuvenergia eesmärke4 ja varustada energiaga piirkondi, millel pole veel juurdepääsu elektrile6.Kagu-Aasia säästva energiataristu arendamise potentsiaali ja piirangute tõttu on vaja strateegiat, et teha kindlaks parimad kohad säästva energia arendamiseks piirkonnas, millele käesoleva uuringu eesmärk on kaasa aidata.
Kaugseiret koos ruumianalüüsiga kasutatakse laialdaselt otsuste tegemise toetamiseks taastuvenergia infrastruktuuri optimaalse asukoha määramisel7,8,9.Näiteks optimaalse päikesepiirkonna määramiseks kasutasid Lopez et al.10 MODIS-i kaugseiretooteid päikesekiirguse simuleerimiseks.Letu jt.11 hindasid Himawari-8 satelliidimõõtmiste põhjal päikese pinnakiirgust, pilvi ja aerosoole.Lisaks hindasid Principe ja Takeuchi12 meteoroloogiliste tegurite põhjal päikese fotogalvaanilise (PV) energia potentsiaali Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas.Pärast kaugseire kasutamist päikesepotentsiaaliga piirkondade määramiseks saab valida päikesetaristu ehitamiseks kõige optimaalsema väärtusega ala.Lisaks viidi läbi ruumiline analüüs mitme kriteeriumi alusel, mis oli seotud päikeseenergia süsteemide asukohaga13,14,15.Tuuleparkide puhul hindasid Blankenhorn ja Resch16 potentsiaalse tuuleenergia asukohta Saksamaal selliste parameetrite põhjal nagu tuule kiirus, taimkate, kalle ja kaitsealade asukoht.Sah ja Wijayatunga17 modelleerisid potentsiaalseid piirkondi Balis, Indoneesias, integreerides MODISe tuulekiiruse.
Postitusaeg: juuli-14-2023
